Must Kuld


Kasetohu tõrva ehk tökatit (lad. pyroleum betulae) müüdi esimese vabariigi ajal igas apteegis, kui ravimit. Tänapäevane arstiteadus kasetohu tõrvaga ravitsemist reeglina enam ei käsitle ja seetõttu on tema kasutus meditsiinis olematu. Ka tava-majapidamistes enam "tõrvatooteid" üldjuhul ei kasutata. Siinkohal proovin Viljandimaal, Maalasti külas, oma talus, elustada iidset tõrvapõletamist ja sellega seotud pärimust ning ajapikku valmistada traditsioonilisel viisil ka erinevaid kasulikke tooteid, millest annan teada siin lehel. Tökatit on läbi aegade kasutatud puidukaitsevahendina pilbas- ja laastukatustele, palkidele jt puitosadele immutusvahendina paatidele, laevadele, köitele, kalavõrkudele määrdena (lisatud rasva) nahkesemetele, saabastele, ratastele, ravimina nahavigastuste, nahahaiguste, liigesevalu, rabanduse, hingamisteede haiguste korral, ravinärimiskummina, seebi valmistamiseks, tõrjevahendina putukate (parmud, sääsed, puugid) ja madude peletamiseks, kärbsepüünisena, teritusvahendi-luisu valmistamiseks (tõrva ja liiva segu), pigi valmistamiseks – pigitatud niidiga õmmeldi nahkesemeid, hobuseriistu jalanõusid, liimi valmistamiseks jne.  

Suur vene keemik Mendelejev on kirjutanud: “Kasepuu keemilised produktid kujutavad endast hindamatuid aardeid maailmale.” Just looduslike ühendite keemia ongi pakkunud viimasel ajal huvi paljudele teadlastele, kuna seni kasutusel olnud ressursid hakkavad ammenduma ning vihjeid probleemsete teemade lahendamiseks võib leida ka rahvapärimustest ja legendidest. Eesti rahvapärimustes on kase kohta kasutatud nimetust kui “andja puu”: mitmed ilusad laulud, luuletused ja lood on pühendatud kasele – just tema mitmekülgse kasulikkuse pärast. Juba aastatuhandeid tagasi on kasekoort kasutatud tökati (kasetohu tõrva nimetatakse tökatiks) ajamiseks. Tõrva valmistamist on erinevates kirjutistes nimetatud kord “keetmiseks”, siis jälle “põletamiseks”; sisuliselt on tegu aga utmisprotsessiga. Aastatel 370-285 e.m.a. kirjeldas Teophritius puude söestumist ja nendest eralduvat tõrva. Tõrv on aine, mida saadakse puidu pürolüüsil, hapnikuvaeses keskonnas kuumutamisel 500c juures. Tõrv on tõenäoliselt vanim inimese poolt valmistatud poolsünteetiline materjal, mida 40 000 aastat tagasi, tänasel Saksamaa aladel elanud neandertaallased on kasutanud tööriistade parendamiseks.Tõrva ajamine on vana kunst, mille meie ajaarvamise algul Läänemere äärde jõudnud soomeugri rahvad õppisid tõenäoliselt baltlastelt. Balti keeltest on laenatud ka sõna tõrv (leedu derva, läti darva). Tohust utmise teel saadav tökat kuulub kindlalt rahvameditsiini ravimite varasalve.

Kase valge koor on looduses tema võimas kaitsja erinevate bakterite, seente, viiruste, putukate eest, kui ka päikesekiirguse kahjuliku mõju eest. Olete ehk märganud tormiga maha murtud kasepuud? Aastaid hiljem,kui puu juba kõdunenud, on säilinud temast vaid üks osa – tema koor. See valge koor on inimesi köitnud juba iidsetest aegadest ja kui süüvida meie esivanemate ajalukku siis leiame sealt hulga  kasetohust punutud majapidamistarbeid, viiske, hiljem kinga/saapa sisetaldu, kasekoorejahu, tõrva. Kasetohust punutud jalatseid on meie külades juba iidsetest aegadest laialdaselt kasutatud. Pärast seda, kui valdavalt nahast jalatsid kasutusele võeti, tuli kasekoor inimestele taas appi, kuid seda juba uues ametis nagu kinga/saapa sisetald. Näiteks omaaegsed tsaariarmee palgasõdurid ei põdenud kunagi jala seenhaigusi. Miks? Kuna kasekoores sisalduv aine betuliin on üks võimsamaid looduslikke antiseptikuid. Muide, kasetohust sisetallad poleks ka praegusel ajal ajal üleliigsed. Sõjakirurg Aleksander Vasilievitš Vishnevski lõi 1927. aastal mädaste haavade raviks ainulaadse salvi, mis hiljem tema järgi ka nimetati. Tänaseni naudib salv tohtrite seas suurt edu tänu just peamisele koostisosale-kasetõrvale. Kasekoor äratas ka meie omaaegsete ravitsejate tähelepanu ja nende ülestähendustes maarahvale kirjutatud meditsiiniraamatutes võib nahahaiguste, mädaste haavade ja sisselõigete ravimiseks mõeldud soovituste hulgast leidanäiteks purustatud kasekoore pulbri. Kasekoore pulbrit soovitati seedetrakti haiguste raviks, hammaste ja igemete tugevdamiseks ning seedimise parandamiseks. Purustatud kasekoort lisati ka jahule, millest hiljem küpsetati leiba. Sünnitusjärgus naisele ruumi ettevalmistamisel tilgutati ruumi desinfitseerimiseks paar tilka kasetõrva kuumale söele. Vabadussõja ajast on teada juhtumeid kus põleva kasekoore suitsuga steriliseeriti haavasidemeid. Tiibeti mungad ravivad kasekoorega põletikulisi ja nakkuslikke nahahaigusi aga ka tuberkuloosi ja maohaavandeid. Nagu näete, on kasekoor köitnud inimkonna tähelepanu juba pikka aega. Teada on kasetohu antiseptilised ja bakteriaalsed omadused mille annab temas sisalduv betuliin. See aine annab kasekoorele ka valge värvi. Lisaks veel glükosiidid, betulosiidid, saponiinid, gulteriinid, tanniinid ja eeterlik õli. Muide kase eeterlik õli, mis muuhulgas levib looduses puude ümber, eriti kasesaludes, hävitab umbes 400 patogeensete bakteriliiki enda ümber ja mõjub närvisüsteemile rahustavalt. Pidage meeles, kui juhtute kasesaludes jalutama.

Teadusringkondades kutsutakse betuliini “mustaks kullaks”. Esimene meditsiinilis-teaduslik kirjeldus kasepuust eraldatud valgest pulbrist tehti juba 1788 aastal ja soovitati inimestel seda kasutada põletushaavade ja sisselõigete raviks. 20. sajandi alguses avastati kasekoore antirahüütiline omadus ja 1994. aastal viirusevastane omadus ning eelkõige asjaolu, et see toimib inimese immuunpuudulikkuse vastu. Kuulus Ameerika keemik, Minnesota ülikooli professor Robert Carlson nimetas betuliini “esmaklassiliseks aineks”, mis töötab ideaalselt, kuna see on “looduse poolt sünteesitud, mitte laboris”. Kasekoorepulber on looduslik, üsna odav, kergesti saadav aine, valge, mõnikord ka beež pulber. See koosneb 80% betuliinist, sulamistemperatuur on kõrge kuni 260 kraadi Celsiuse järgi. Sellest pulbrist on tänapäeval saanud põhjalike uuringute objekt, millega tegelevad arstid, bioloogid ja proviisorid üle maailma. Erinevad uurimused on näidanud, et lisaks antiseptilistele ja haavade paranemise omadustele avaldab betuliin ka viirusevastaseid, hepatoprotektiivseid, koolereetilisi, antioksüdante, immunostimuleerivaid, kasvajavastaseid omadusi. Huvi kasekoores sisalduva betuliini kasulike omaduste vastu ei vaibu veel niipea, uuringud jätkuvad ja see võimaldab inimkonnal õppida tundma selle ainulaadse loodusliku aine üha uusi tahke. Kasetohu väärtus tõuseb koos kase vanusega, nii et kohelge kasepuud austusega ja ta ei jää teile kunagi võlgu.

Hääd tervist!